Haridustehnoloogilise taristu seminar

1. ülesanne

Mõisted haridus ja tehnoloogia eraldi vaadatuna on kõigile mõistetavad. Eesti keele seletav sõnaraamat selgitus “haridusele” kooli(de)s v. iseõppimise teel omandatud teadmised, oskused ja vilumused; teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamine v. andmine, koolitus.

“Tehnoloogia” tähendab tootmismenetlust v -menetluste kogumit; tootmismenetluste õpetust.

Mart Laanpere on tuginenud Niemineni ja Pohjoneni määratlusele aastast 1994 ning sõnastanud haridustehnoloogia järgnevalt: “Haridustehnoloogia on pedagoogilise uurimis- ja arendustegevuse valdkond,mille aluseks on õppimise, õpetamise ja tehnoloogia vaheliste seoste ning uuteõpikeskkondade terviklik käsitlemine. Haridustehnoloogia keskendub koolitus-ja õpisüsteemide, neid toetavate tegevuste, kontseptsioonide ja tehnilistevahendite uurimisele ja arendamisele.” (Laanpere)

Mida tähendab haridustehnoloogi roll minu jaoks?

Sellele küsimusele otsisin vastust juba oma õpingute esimesel aastal, kuid kahjuks ei ole ma sellele vastust veel saanud, kuna selle tähendus muutub minu jaoks pidevalt. Eelnevalt olen arvanud, et haridustehnoloog on nii IT-juht, õpilaste, õpetaja ja juhtkonna tugi. Mida aeg edasi, seda selgemaks saab, et HT ei suuda teha ära kõike. Kinnitust sain ka esimesesttaristu seminarist. Õpetajad tegelevad õpilastega ja haridustehnoloog toetab ja julgustab õpetajaid. Samas on alati ise esimene, kui kooli saabub mingi uus “vidin”.

Meie koolis on tänaseks olemas kõikides klassides interaktiivsed tahvlid. Õpetajad on rõõmsameelsed ja kasutavad neid igapäevaselt, kuigi enamus kasutab neid kriiditahvli ja projektori kaasaegse asendajana. Nüüd ongi hetk, kus mina saan midagi ära teha. Aitan õpetajatel avastada interaktiivse tahvli erinevaid võimalusi. Soovitasin neiel HITSA interaktiivse tahvli koolitust ning neile, kes selles ei soovi osaleda, teen koolituse ise. Eriti meeldib mulle, et meie kooli kõige skeptilisem õpetaja sai ka endale interaktiivse tahvli ning pöördub julgelt minu poole, kui tekib mingi arusaamatus. Samas on näha, kuidas ta ise proovib ja pusib.

Meie koolis on olemas IT-spetsialist, kes ei ole küll igapäevaselt meie majas, kuid vajadusel tuleb ja putitab arvuteid, haldab lisaks direktorile ja õppealajuhatajale Studiumit ning kooli kodulehte.

Pärast õpingute alustamist eelmisel aastal pöörduvad õpetajad julgemalt ning usaldavamalt minu poole nõu küsimiseks või mõne muu probleemi lahendamiseks. Samas näen, et omavahel jagatakse loodud õppematerjale. Siin näen, et mina peaksin nüüd olema see, kes looks ühise pesa loodud õppematerjalidele.

Pean enda suurimaks edu-elamuseks oma kolleegide usalduse suurenemist haridustehnoloogia rolli suhtes ning nende soovi tutvuda ja kasutusele võtta uusi vahendeid.

Suurim väljakutse on seada sisse haridustehnoloogi ametikoht, koostada ametijuhend ning hakata tegutsema eesmärgistatult. Hetkel tunnen, et teen seda, milleks on vajadus, abistan jooksvate probleemide lahendamisel.

  1. Meil on lootust saada tahvelarvutid. See eeldab, aga korraliku süsteemi välja mõtlemist (kes?, kuidas?, millal? neid kasutab, missugused äpid on vajalikud? jne)
  2. Kuidas oleks võimalik koolis tagada korralik (töötav) printeri ja paljundussüsteem?
  3. Kuna nüüd on meil koolis töötavad lauaarvutid, siis kuidas saaks õpetajaid klassiruumist välja neid aktiivsemalt koos õpilastega kasutama.

Selliseid küsimärke ja mõtteid on palju ning tean, et esmalt pean need kuidagi kaardistama, et saaks üldse mingis suunas edasi liikuma hakata.

Kasutatud materjalid:

Laanpere, Mart Sissejuhatus haridustehnoloogiasse. Loetud aadressil https://app.box.com/s/4eefe06b80ed606225c2

Advertisements

2 thoughts on “1. ülesanne”

  1. Meil on lootust saada tahvelarvutid. See eeldab, aga korraliku süsteemi välja mõtlemist (kes?, kuidas?, millal? neid kasutab, missugused äpid on vajalikud? jne)

    Üheskoos kolleegidega, alguses las katsetavad ja nuputavad kodus ise. NB alguses tuleb teha muidugi algne kasutuskoolitus ja kuidas appe leida ja milliseid appe oles mõistlik leida. Nt jagadaära ained vms. Ja siis igaüks otsib 10 tükki, mida siis katsetatakse ja parimaid pärast teistele tutvustatakse. Jagamine tuleb paika panna, laadimine, ohtutu hoiustamine.

    Kuidas oleks võimalik koolis tagada korralik (töötav) printeri ja paljundussüsteem?

    Variante mitmeid, meil on ABCOM printer, millel koopialimiidid. Saab seadistada võrguprinterina, et kõik saavad sinna saata oma asju oma arvutist või siis meil on printimine seadistatud koha peal olevast arvutist (et ei pandaks hullult tegema asju, mida keegi ei tea, kes tegi). Ja kui teil on väga suured mahud, siis pilveprint lahendus on ka olemas. Canon Eesti pakub. Meie koolis kahjuks pole mahud nii suured, me lükkame enamus asju pigem pilvepoole.

    Kuna nüüd on meil koolis töötavad lauaarvutid, siis kuidas saaks õpetajaid klassiruumist välja neid aktiivsemalt koos õpilastega kasutama.

    Lauaarvutit ei saa ju klassist välja;) Ehk lapsed ei saa kasutada akna tagant neid asju;)
    Tahvlid tulevad, siis saate kasutada ruumis väljast asju. enne ei saagi väga.

    Meeldib

  2. Tundub, et sul on päris palju plaane, selge siht ja eesmärgid, milleni pead jõudma. Tore, et kolleegid sinu poole nüüd, peale õpingute alustamist julgemalt pöörduvad.
    Äkki jagad ideid, kuidas ja milleks sa ise oma puutetahvlit kasutad?

    Meeldib

Jäta kommentaar

Kommenteerimiseks palun logi sisse, kasutades üht neist võimalustest:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s