Digitaalne õppevara

Digitaalne õppevara nutiseadmetele

Nutiseadmete kasutamine muutub üha tavapärasemaks. Teksti on nutiseadmel pisut keeruline luua (väike ekraan, piiratud võimalused), kuid õppetöö rikastamiseks on need suurepärased vahendid.

Tegemist on minu lemmikteemaga, kuna nutiseadmed on minu ja mu õpilaste igapäevased vahendid õppetöös. Täiesti tavapärane on nende kasutamine videode, esitluste ja helindatud failide (nt luuletuste lugemine) loomisel.

Samuti kasutame väga sagedasti Kahoot!, LearningApps, Nearpod keskkondi.

Minu üks mäng 2. klassile

https://play.kahoot.it/#/k/5d60d81d-290b-48b2-b56d-cb80a7f833a8

Toon siia väikese loetelu rakendustest, mida ise kasutan: VoiceRecorder, Haickudeck,  iMovie, VideoLab, Nearpod, Padlet, AnswerGarden, SimpleMind.

Samuti pakub mulle suurt huvi liitreaalsus ning tunde teeb alati rikkamaks hologrammide kasutamine.

Kindlasti ei tohiks siin kohal ära unustada ka ohtust, et rakendus, mida alla laetakse on ka turvaline ja usaldusväärne.

http://e-ope.koolitus.ee/opiobjekt/index.html

Põldoja, H. (2017)D igitaalne õppevara nutiseadmetele Loetud aadressil  https://digioppevara.wordpress.com/2017/03/24/neljas-teema-digitaalne-oppevara-nutiseadmetele/

Advertisements
Digitaalne õppevara

Veeb 2.0 vahendid ja isiklik kogemus

Kolmandaks teemaks  on Veeb 2.0 vahendite kasutamine õppematerjalide koostamiseks. Esmalt tundub teema lihtne,  kuid põhjalikumalt süvendes, sain aru, et  pean endale selgeks tegema, mida tähendab mõiste Veeb 2.0.

Wikipeedia ütleb, et “Veeb 2.0 on teise põlvkonna veebidisain, mis võimaldab inimestevahelist infovahetust ja koostööd suhtlusvõrgustike, vikide, veebipäevikute, RSS-toidete, ühisjärjehoidjate, ühismärgendamise, ühistarkvara, veebiprogrammiliideste ning veebiteenuste kaudu” (Wikipedia, kuupäev puudub).

O`Reilly Media oli 2004. aastal esimene, kes mainis esmakordselt “Web 2.0” terminit.

Kaupo Kalda kirjeldab oma blogis tabavalt, kuidas Veeb 1.0 võib pidada veebi lapsepõlveks ja Veeb 2.0 on pigem murdeeas veeb (Kalda, 2009).

“Teisisõnu: kuidas panna Internet kui tõsiseltvõetav platform oma ärihuvide kasuks võimalikult hästi tööle” on Kalda tõlgendus Tim O`Reilly lausele, mis on Veeb 2.0 (Kalda, 2009) Internet on platform, mida saab suurepäarselt ära kasutada õppimises, õppematerjalide loomises, kogemuste vahetamises.

Web 1.0 vs Web 2.0 - kollektiivne intelligents
Joonis pärineb lehelt https://www.okia.ee/wp-content/uploads/image/varia/joonis-web10-vs-web20.jpg

 

Hans Põldoja jagab sisuhaldusvahendid oma õppematerjalis kolmeks:

a)ajaveebiplatvormideks (WordPress, Blogger),

b)vikiplatvormideks (mediaWiki),

c) lihtsateks kodulehekülje sisuhaldussüsteemideks (Weebly). (Põldoja, 2016)

WordPressiga olen kokku puutunud seoses oma õpingutega. Algul tundus kõik väga keeruline, seega tuli selgeks teha endale kõik mõisted, väljendid ja nupukesed. 

Bloggerit kasutan oma õpilastega alates neljandast klassist. Õpilased teevad sinna oma postitusi erinevates ainetes. Kuid õppematerjali pesana ei ole ma neid keskkondi veel kasutanud.

Katsetasin õppematerjali loomisel Weebly`t ja pean tunnistama, et see oli minu jaoks päris keeruline. Lugedes kursusel osalejate postitusi antud teemal, siis leidisn, et Weebly valmistab raskusi ka teistele. Mulle meedis Margit Sondbergi postitus, kus ta kirjeldab oma katsetusi Weebly`ga.

Lisan siia oma katsetuse

Õppijana leidsin endale uue väljakutse, et selgeks teha, kuidas see Weebly tegelikult toimib. Samas andis mulle julgustust Miku postitus , kus ta kirjeldab, kuidas Weebly`ga ümber käia ja et see ei ole sugugi keeruline.

Peatudes spetsiaalselt õppematerjalide loomiseks mõeldud keskkondadel, siis Õpiveebis

on mul olemas kasutajakonto. Keskkond võimaldub lisada materjale (mida on võimalik ka välja printida), teste, kontrolltöid ja kasutatda teiste loodud materjale.

Olen sinna ise loonud materjale ja kasutanud ka teiste omi. Hiljuti osalesin veebiseminaril, kus räägiti, kuidas saab Messingeri kasutada testide lahendamise vahendina.

Lõpuks tahaskin kirjeldada oma uut lemmikut, milleks on Oppia www.oppia.org

Antud keskkond oli minu jaoks täiesti uus ja tundmatu, kuid iga uue etapiga sai see järjest enam minu lemmikuks.

Mulle meenutab keskkond arvutimängu, et järgmise ülesande juurde jõuda, pean lahendama eelmise. Samas, kui eksin, saan juurde õppida midagi uut, et õige lahenduseni jõuda. keskkond koosneb kaartidest, millest esimene “sisukaart”

Mina kasutasin seda õpiloo kirjeldamiseks – millest algab teekond. Iga “kaardi” lõpus on võimalus, esitada õppijatele teemakohane küsimus, millele õigesti vastates jõuavad nad uue teemani.

Mis mulle veel meeldis, et keskkond võimaldab kasutada teksti (seda ka kujundada), pilte, videosid, tabeleid; lisaks nendele ka matemaatik, muusika, geograafia ja programmerimisega seotud ülesandeid.

Kogu toimetamise kõrval jookseb väike skeem (menüü) koos oma hargnemistega

Tuuli kirjutab oma postituses “Väga kasulik on, et Oppia juhib tähelepanu, kui õppematerjali loogikas on vigu (näiteks mõni õpitee on lõpetamata, õppija tegevusele puudub õpetajapoolne vastus jms). Oppias on hea koostada väljaspool kontakttunde kasutatavaid digitaalseid õppematerjale, mis sisaldavad nii uut materjali, materjali omandamist kontrollivaid küsimusi/harjutusi, kui ka õpetaja tagasisidet õppija vastustele”. Olen temaga nõus, sest see teeb koostamise lihtsamaks.

Leian, et Oppia on hea keskkond, mida kasutada suurmate teemade kokkuvõtvates tundides. Mina lisasin enda õppematerjali kaks isesisvat tööd, mida õpilane peab õpetajaga jagama.

Minu loodud materjal

Kasutatud allikad:

Kalda, K. (2009, 19. aprill) Mis on Web 2.0?. Loetud aadressil: https://www.okia.ee/blog/2009/05/mis-on-web-20/

Veeb 2.0 (kuupäev puudub) Wikipedia. Loetud  5. august 2017 aadressil https://et.wikipedia.org/wiki/Veeb_2.0

Põldoja, H. (2016, 8. märts) Veeb 2.0 vahendite kasutamine õppematerjalide koostamiseks. Loetud aadressil https://digioppevara.wordpress.com/lugemismaterjalid/veeb-2-0-vahendite-kasutamine-oppematerjalide-koostamiseks/

Tuuli (2017, 21.märts)Veeb 2.0 v ahendid digitaalse õppevara koostamiseks. Loetud aadressil https://tuuliweb.wordpress.com/category/digitaalne-oppevara/

Sondberg, M (2017, 12. märts) Veeb 2.0 v ahendid digitaalse õppevara koostamiseks. Loetud aadressil https://margitso.wordpress.com/category/oppeained/digitaalne-oppevara/

Mikk (2017, 10. aprill) Veeb 2.0 v ahendid digitaalse õppevara koostamiseks. Loetud aadressil https://htmikk.wordpress.com/2017/04/10/veeb-2-0-vahendid/

https://digioppevara.wordpress.com/lugemismaterjalid/veeb-2-0-vahendite-kasutamine-oppematerjalide-koostamiseks/

Ülesanne

Digitaalne õppevara

Sisupakettide koostamise vahendid

Teiseks ülesandeks on analüüsida ja katsetada sisupakketide koostamise vahendeid.

Sisupakett on ühte teemat puudutav terviklik õppematerjal, mis on mõeldud iseseisvaks omandamiseks (Tartu Ülikool, kuupäev puudub)

nn SCATE mudel on üks sisupakettide struktueerimise mudel:

  • “Scope – sissejuhatus, eesmärgid, eeltingimused (nõuded)
  • Content – õppematerjalid (tekst, audio, video, graafika, animatsioon)
  • Activity – tegevused õpitava kinnistamiseks, harjutamiseks (nt ülesanded, ka praktilised, enesetestid)
  • Thinking – reflekteerimine, arutlemine (nt teksti integreeritud küsimused ja mõtlemisülesanded)
  • Extra – viited lisamaterjalidele” (Tallinna Ülikool, kuupäev puudub)

Hans Põldoja digitaalse õppevara lugemismaterjalis on  õppematerjalide koostamiseks mõeldud vahendid liigitatud järgmiselt:

  • “Sisupakettide koostamise vahendid
  • Veebipõhised õppematerjalide koostamise keskkonnad
  • Multimeediumi autorsüsteemid ja veebilehekülgede koostamise tarkvara
  • Küsimuste ja testide koostamise vahendid
  • Ekraanisalvestuste koostamise vahendid
  • Interaktiivse tahvli õppematerjalide koostamise vahendid
  • e-raamatute koostamise vahendid” (Põldoja, 2017)

Kindlasti peaks meeles pidama, et hea oleks, kui sisupakette saaks kasutada erinevat tüüpi arvutitel ( nt. PC, Mac), et õppija ei peaks tasulist tarkavara kasutama.

Ülesandeks oli valida üks SCORM sisupakettide eksportimist võimaldav autorvahend (eXe Learning, udutu, Xerte Online Toolkits) ning katsetada selle abil lihtsa õppematerjali koostamist. Minu jaoks olid kõik vahendid tundmatud ja katsetamata.

eXe`ga saab sisupakette struktrueerida ja meediume lisada. Sellega on võimalik luua interaktiivseid ülesandeid.

Lugedes teiste postitusi antud kodutöö kohta, jäi mulle silma Anne postitusest   (2017) Camtasia Studio, mis võimaldab videole küsimusi esitada. Õpilastele meeldib videosid vaadata, kuid sageli video lõppedes ei mäletata enam midagi, siis ongi hea, kui küsimused, millele tuleks hiljem vastata, tulevad vahepeal.

Kuna taoline küsimuste esitamine tekitas minus suuremat huvi, siis uurisin, mida pakub Koolielu. Sealt leidisn väga toreda keskkonna EDpuzzle, 

millele on Ingrid Maadvere loonud ka videjuhendid.

Kuna mul puudus varasem kogemus Scrom sisupakketide eksportimisest võimaldavate sisupakketidega, siis oli katsetamine minu jaoks päris hirmutav. Mulle meeldis kõige rohkem Xerte Online Toolkits, mille katsetamine oli huvitav. Minu katsetus. 

Plussidena võin välja tuua võimaluste rohkuse ja lõpptulemuse kiire nägemise.

Miinused: puudub eestikeelne menüü, puuduvad selgitused, mida miski “nupp” teeb. Vajab harjutamist.

Olen aru saanud, et uute keskkondadega tutvumine nõuab aega ja julgust. Samas on see väga vajalik, et oma teadmisi rikastada.

Kasutatud materjal:

Tartu Ülikool (kuupäev puudub) Sisupakett.  Loetud aadressil https://sisu.ut.ee/juhendid/sisupakett

Tallinna Ülikool (kuupäev puudub) SCATE mudel. Loetud aadressil 

https://www.tlu.ee/opmat/eope/e_kursuse_a_ja_o_moodle/scate_mudel.html

Põldoja, H. (2017, 24. veebruar) Sisupakketide koostamise vahendid. Loetud aadressil https://digioppevara.wordpress.com/lugemismaterjalid/sisupakettide-koostamise-vahendid/

Maadvere, I. (2015, 28. märts) EDPuzzle. Koolielu. Loetud aadressil https://koolielu.ee/tools/read/411470

Anne (2017, 24. aprill) Teine teema: sisupakketide haldamise vahendid. Loetud aadressil https://annekirjad.wordpress.com/2017/04/24/teine-teema-sisupakettide-koostamise-vahendid/#more-66

https://digioppevara.wordpress.com/lugemismaterjalid/sisupakettide-koostamise-vahendid/

Ülesanne